PÕLEV KIVI!
Kas kaevandame rikkust või auku?

 

Põlevkivikonverents
19. jaanuar 2007 kl 10.00 Tallinnas
R
ahvusraamatukogu suures saalis

Selleks, et Eesti loodusvarade kasutamisel säiliksid elulised hüved ka meie järeltulevatele põlvedele, tuleb lähtuda pikaajalistest tulevikuvisioonidest. Meie ühiste väärtuste kaitsmiseks on täna alustatud Eesti oluliseima maavara – põlevkivi – strateegilise planeerimisega.

Kaevandustegevus mõjutab inimese tervist ja elukeskkonda, tööhõivet, regionaalarengut, majandust, kultuuri ning loodusressursse. Milline on aga kaevandamise sotsiaalne hind pikas perspektiivis ja kuidas seda leevendada? Sellele vastamiseks tuleb analüüsida seniseid kogemusi põlevkivi kaevandamisel ja otsida lahendusi koos põlevkivi kasutamise planeerimisega. Konverentsi ettekanded püüavad avada olulisemad põlevkivi kasutamisega kaasnevad mõjud.

Küsimused põlevkivi kasutamise mõjudest on piisavalt olulised, et viia läbi põhjalik avalik arutelu kõigil otsustustasandeil – rahvusliku rikkuse kasutamisel tuleb lähtuda avalikest huvidest. See eeldab ka Eesti kodaniku aktiivset osalust meie ühishuve määratlevates otsustusprotsessides, tagades omakorda otsuste läbipaistvuse, legitiimsuse ja järjepidevuse.

Konverentsi eesmärgiks on laiendada nii põlevkivikaevandamise mõjude käsitlust kui ka arutelu kõlapinda. Konverentsile oodatakse seadusandliku ja täidesaatva võimu, kodanikeühenduste, teadus- ja äriringkondade esindajaid ning tavakodanikke.

 

Põlevkivisööja närib Eesti maapõue.
Rainer Nõlvak 22.11.06 PM
"Põlevkivi kasutuskava välja töötav akadeemik Raukase töögrupp tahab suurendada aastast põlevkivi kaevemahtu praeguselt 15 miljonilt tonnilt 20 miljoni tonnini ning «pikemas perspektiivis leida võimalusi põlevkivi kasutusmahu järkjärguliseks vähendamiseks kümne miljoni tonnini".

 

Kelle arvamus peaks rohkem lugema?
Aili Ilves 04.11.06 PR
"Sel nädalal anti teada, et ühe uuringu põhjal pooldab enamik idavirulasi uusi kaevandusi. Ent kuivõrd on selle poolt need inimesed, kes nende plaanitavate kaevanduste ümbruses elavad ja kelle eluolu sellised kavatsused pea peale pööravad?"

Pruun kuld - kas pilet teotatud või tõotatud maale?
Kadri Haavajõe, Katrin Kuljus 08.11.06 VT
* Maapealsel kaevandamisel tuleb põlevkivini jõudmiseks eemaldada 14-20 meetrit pinnast. Igal aastal kaevandatakse 50-60 hektari ulatuses.
* Tegelikult tuuakse maapinnale kõige rohkem vett: 50-60 miljonit kuupmeetrit aastas. Estonia kaevanduses pumbatakse välja näiteks aastas keskmiselt 10 m³ vett iga põlevkivitonni kohta.
* Elanikud kasutavad aastas 45-50 miljonit tonni magevett, põlevkivitööstus 200 miljonit tonni.
* Põlevkivi kütteväärtus on sama kui turbal. Kivisöe kütteväärtus on tavaliselt umbes kaks korda suurem.

 

Uued kaevandused tõmbavad ärimehi.
Eevi Kuht 26.08.06 VT
"Mis on uute põlevkivikaevanduste hind? Mida läheb maksma elu püsimine Virumaal? Eesti Põlevkivi keskkonnajuht Kalmer Sokman ei varjanud, et riikliku heaolu kõrval, milleks on elektri tootmine põlevkivist, toob kaevandamine kaasa suuri muudatusi looduses: karjäärikaevandamisel kaob senine maastik, põhjaveetase alandatakse allapoole kaevanduskäike, kaevamisega kaasnevad aherainemäed ja müra."

Konverentsi korraldavad Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Nabala Keskkonnakaitse Ühing